Thursday, January 23, 2025

Kui Maa suudles Kuud

Sel ööl, säravas...
Nii paljut avanes.
vaatasin Su poole.

Me vaated Ühtisid
Vaatasin Su poole!
Kui kaua? Nii kaua!

Ja ometi alati koos...
ning ikkagi -
puutumuse puudus.

Ja ometi -

Su kohalolu,
Mu pimeduse valgus,
Mu tunde-elu,

Tõusud Mõõnad.
nii ikka on,
olnud ikka,
küllap jääb ka nii.

Su kohalolu
Tunnen kestvalt
Ometi

Sel ööl Sind nägin
eriliselt, teisiti
Su vaatus
minu tundeid puutus

Mu süda avanes
Las olla luules
las olla ülelendvas tuules
Las olla kõiges

Las Olla kõiges
Õiges






No comments: