Hüüe

kui veider
see kõik liigub
kui veider
kuhu siis veel?

Mõistmine

kui õhtutaeva taustal
ma näen õhetavat
kuupaistes sirpi
siis mõistan

siis mõistan

kõik mis peas

kõik mis peas,
ma kannan kaasas
kõik mis kaasas
on mul peas

kõik ülejäänud
kõik ülejäänud!

spiraal

alguses on juured,
mis keerdudes
ülespoole
muudavad
näo,
pööravad
tulejutid
mäetippude poole.
ma näen

algus

kõik alguse sai.sellesse vaadates,
torm.
tunnetamatu.
lõppematus.

magusvalu
niudeid pindleb
leppemattu

ikka veel...

päevapikkus

Iga päeva pikkust mõõdad õhtul
siis kui istud laua taha
ja võtad esimese ampsu võileivast...
kuidas maitseb

alguses oli etwas

iga algus on pisut veider.
tühjalt kohalt millegi kokku panekuks peab olema midagit, mida võib nimetada veidruseks, kirjutamise kihuks või etwas'ks...
etwas.

miski, mille kutset tajud mõtteist allpool
mille sageli segamini ajad
joogijanu,
näljaga...