Minu Eestimaa õudus, äratuse aeg on käes... 19.03.2019 (silver)

Eesti,

Pildi kodu

paljukannatanud,
sõdades põletatud,
katkudest räsitud, 
teiste piiratud ja taga kiusatud,
põlatud, vägistatud ja neetud,
sajandeid omal maal teiste ikkes olnud,

nii, et nood on päris harjumuseks saanud:
karta,
muretseda,
kahtlustada,
salata,
salatseda,
süüdistada,
nuriseda,
ära panna,
halvustada..

normaalsuseks,
tõeks ja õiguseks...
jonni ajamiseks

elada õnneta, rõõmuta
kannatades, kandu kokku lüües...
küll saab kuidagi hakkama
nii peab, peab ja peab ja peab,
mis siin nuriseda, hea, et niigi läits...

võib-olla, ehk - ootuses...

töötades elust surnuks
töösse mattes,
armutusse,
unustusse,
kartes ja kartes ja kartes,
tühisusse, tühjusesse

piiru valgel unistusest
unistades,
salamisi
ümisedes
nutu-ulgu, kurbi viise

ja siis -
kord sajandis vabadusest lauldes.
ja siis jälle porri komistades

kartes karistust,
selle ootuses ...

ja siis sealt kusagilt
küll kuskohalt ...

...

Eesti Rahva Vana Testament - Kalevipoeg

kõige lõpus
KÕIGE lõpus
kõige LÕPUS

...
Aga ükskord algab aega,
Kus kõik piirud kahel otsal
Lausa lähvad lõkendama;
Lausa tuleleeki lõikab
Käe kaljukammitsasta -
Küll siis Kalev jõuab koju
Oma lastel′ õnne tooma,
Eesti põlve uueks looma.