Minu Eestimaa õudus, äratuse aeg on käes... 19.03.2019 (silver)

Eesti,

Pildi kodu

paljukannatanud,
sõdades põletatud,
katkudest räsitud, 
teiste piiratud ja taga kiusatud,
põlatud, vägistatud ja neetud,
sajandeid omal maal teiste ikkes olnud,

nii, et nood on päris harjumuseks saanud:
karta,
muretseda,
kahtlustada,
salata,
salatseda,
süüdistada,
nuriseda,
ära panna,
halvustada..

normaalsuseks,
tõeks ja õiguseks...
jonni ajamiseks

elada õnneta, rõõmuta
kannatades, kandu kokku lüües...
küll saab kuidagi hakkama
nii peab, peab ja peab ja peab,
mis siin nuriseda, hea, et niigi läits...

võib-olla, ehk - ootuses...

töötades elust surnuks
töösse mattes,
armutusse,
unustusse,
kartes ja kartes ja kartes,
tühisusse, tühjusesse

piiru valgel unistusest
unistades,
salamisi
ümisedes
nutu-ulgu, kurbi viise

ja siis -
kord sajandis vabadusest lauldes.
ja siis jälle porri komistades

kartes karistust,
selle ootuses ...

ja siis sealt kusagilt
küll kuskohalt ...

...

Eesti Rahva Vana Testament - Kalevipoeg

kõige lõpus
KÕIGE lõpus
kõige LÕPUS

...
Aga ükskord algab aega,
Kus kõik piirud kahel otsal
Lausa lähvad lõkendama;
Lausa tuleleeki lõikab
Käe kaljukammitsasta -
Küll siis Kalev jõuab koju
Oma lastel′ õnne tooma,
Eesti põlve uueks looma.

no they, but us...

Silver Vahtra they (if we can name so afterall..?? 
perhaps 'we' is more proper calling for this purpose)

so

we are on the path,

always on the path
like in camino
some are with us
some passing in rush
some, oh, yes
some are to meet
us in half way
passing
heading to
where we begun
their path is sacred
too

we are pilgrims
yes we are
so there's but
path and walk
better of worse
that's gift from mind

befriend your mind
this marvellous
helper it is
worthy chap!

so we go...