vaatleja

pilk tagasivaates
sumeduses
n4eb olnut
kas seletada
m6tet on

m66kadev6itlejad

kuis s4hvimas
on v4lgunooled
silm m66dab
samm kuhupoole
m66k vahe

draakoni lend

lenneldes yle
tuul viliseb
draakonis, silmis
loit
homme on koit

m6tiskelu
6htupaistel
tulepaistel
viivituste rada
j4relkaja

tiivalöök

päevade lennust
kui tiivalöök
su tegemisi
jääb teadma
mälestus

Hüüe

kui veider
see kõik liigub
kui veider
kuhu siis veel?

Mõistmine

kui õhtutaeva taustal
ma näen õhetavat
kuupaistes sirpi
siis mõistan

siis mõistan

kõik mis peas

kõik mis peas,
ma kannan kaasas
kõik mis kaasas
on mul peas

kõik ülejäänud
kõik ülejäänud!

spiraal

alguses on juured,
mis keerdudes
ülespoole
muudavad
näo,
pööravad
tulejutid
mäetippude poole.
ma näen

algus

kõik alguse sai.sellesse vaadates,
torm.
tunnetamatu.
lõppematus.

magusvalu
niudeid pindleb
leppemattu

ikka veel...

päevapikkus

Iga päeva pikkust mõõdad õhtul
siis kui istud laua taha
ja võtad esimese ampsu võileivast...
kuidas maitseb

alguses oli etwas

iga algus on pisut veider.
tühjalt kohalt millegi kokku panekuks peab olema midagit, mida võib nimetada veidruseks, kirjutamise kihuks või etwas'ks...
etwas.

miski, mille kutset tajud mõtteist allpool
mille sageli segamini ajad
joogijanu,
näljaga...